Patoloogiline luumurd: mis on liigse luuhõrenemise põhjus?
Patoloogiline luumurd on luumurd, mis on põhjustatud minimaalsest jõust. See võib tekkida tavalise tegevuse ajal, aga ka istudes. Luu hapruse suurenemisega on seotud D-vitamiini puudus, kaltsiumipuudus, struktuurihäired, aga ka kasvajalise protsessi toime.
Mõiste patoloogiline luumurd (erialaselt ka patoloogiline luumurd) viitab erinevat liiki luumurdude sagedasele esinemisele, mille puhul on jõud minimaalne või isegi puudub. Normaalsel juhul ei tekiks kahjustusi.
Tegemist võib olla kerge trauma, löögi või muu vigastuse tagajärjel tekkinud luumurruga. Tervete luudega inimesel ei teki luumurdu, kuna tegu on vähese mõjuga.
Patoloogilise luumurru all kannatavate inimeste puhul on olukord aga teistsugune. Luud on tundlikumad löögi või trauma, aga ka normaalse koormuse suhtes. Selle põhjuseks on muutunud, katkine luustruktuur, dekaltseerumine, kasvaja häirimine või muud põhjused.
Patoloogilisi luumurde põhjustavad haigused
Kergete luumurdude ehk patoloogiliste luumurdude puhul on nende tekkimisega seotud häiritud struktuur. See häire võib põhjustada luude suurenenud haprustumist tavaliste tööde ajal. Kõige raskemate vormide puhul võib näiteks tavalise istumise ajal tekkida selgroolüli murd.
Luude suurenenud hapruse võib põhjustada D-vitamiini puudus. Lastel põhjustab selle vitamiini puudus ritsikat. Kaltsiumi ladestumine luudesse on häiritud ja need deformeeruvad. Vanemas eas on see osteoporoosi põhjuseks.
Pageti tõbi
Patoloogilised luumurrud on aga kõige sagedasemad inimestel, kellel on luu- ja lihaskonna probleeme. Näiteks Paget' tõve puhul kaotavad luud oma tugevuse ja algse kuju. See mõjutab näiteks kolju, selgroogu, vaagnat või suuri ja pikki luid. Need on vastuvõtlikumad erinevatele surve- või löögikahjustustele.
Osteoporoos
Patoloogiliste luumurdude teke on samuti seotud luumassi tugevuse ja kogusega. Osteoporoos on luude ainevahetushaigus, mis põhjustab luu üldise kvaliteedi vähenemist ja ka luu tugevuse vähenemist.
Seetõttu on osteoporoosi põdevatel inimestel luumurrud tavalised, isegi minimaalse löögi või kerge vigastuse korral. Luud on vähem elastsed, nende elastsus väheneb ja nende tugevus on kadunud. Samuti on probleemiks kaltsiumi ja D-vitamiini puudus.
Vähk
Ka luuvähk põhjustab valu jäsemetes ja mõnikord ka turset ja kehakaalu langust. Esiteks võib vähk olla primaarne, kus kasvajad arenevad otse luu- või kõhrrakkudest.
Teiseks sekundaarne. See on vähk, mille puhul kasvaja on tekkinud mõnes teises kehaosas, kuid on metastaasidega jõudnud luusse. Metastaas on kasvaja ülekandumine, mis kandub edasi vere või lümfiga, aga ka kontakti teel.
Luuvähi puhul esineb sageli ka patoloogiline luumurd, mis on tingitud kahjustatud luu tugevuse nõrgenemisest. Enamikul juhtudel on ravi raames vajalik kasvaja kirurgiline eemaldamine.
Luukasvajad ei teki otse luu- või kõhrekoest. Nad tekivad mujal ja annavad seejärel vereringe või lümfiteede kaudu metastaase otse luusse.
Kui nad on pahaloomulised, võivad nad anda metastaase ümbritsevatesse kudedesse, näiteks luudesse. See on väga tõsine haigus ja tavaliselt on selles staadiumis ravi edukuse määr juba üsna madal.
Vere haigused
Mõned verehaigused võivad mõjutada ka luid. Näiteks on hulgimüeloom. See on plasmarakkude vähk ja nende kogunemine luuüdis.
Haigus mõjutab luuüdi, kus moodustuvad osteolüütilised ladestused, mis hävitavad luu materjali ennast. Need ladestused hävitavad seega luu struktuuri ja nõrgestavad seda. Ja see võib olla kergete ja patoloogiliste luumurdude põhjuseks. Ka see haigus kuulub professionaalse ravi alla, mis põhineb arsti poolt teostatud uuringutel ja diagnoosil.
Teised luuhõrenemise suurenenud põhjused
Lisaks luustiku lõhkumisele vähi poolt võib patoloogilise luumurru tekkimisele kaasa aidata ka luuküst. Teine põhjus on erinevad healoomulised kasvajad. Seda tüüpi luumurrud tekivad ka haiguste puhul, mis põhjustavad kõrvalkilpnäärmete suurenenud talitlust.
Kõige tavalisem põhjus on kõrvalkilpnäärme kasvaja, mis põhjustab luu suurenenud lupjumist. See soodustab patoloogiliste luumurdude teket. Teine näide on Cushingi sündroom.
On olemas ka kaasasündinud pärilik haigus, mille tagajärjel tekivad haprad luud. Osteogenesis imperfecta, mida nimetatakse ka hapraks luuhaiguseks, hapraks luuhaiguseks või Lobsteini sündroomiks:
- pikkade luude haprus ja haprus.
- luude deformatsioonid
- haprad hambad
- sinised sklerad ehk silmavalged
- kuulmiskahjustus või -kaotus