Millised on naiste ja meeste juuste väljalangemise põhjused (alopeetsia)?

Juuste väljalangemine võib võtta mitmeid vorme, kas lokaliseeritud või üldised. Sellel on ka erinevaid põhjuseid. Näiteks mõnikord esineb juuste väljalangemine ainult peas kiilaspäisuse tõttu.

Seda juuste väljalangemist nimetatakse tehniliselt ka alopeetsiaks.

Teinekord on juuste väljalangemine ainult lokaalne, näiteks teatud jäsemel või kehapiirkonnas.

Sellega võivad kaasneda ka muud sümptomid, näiteks juuste või küünte probleem või naha punetus. See võib esineda ka ühe sümptomina.

Alopeetsia

Sageli on juuste väljalangemise põhjuseks alopeetsia. Alopeetsia on autoimmuunhaigus, mis väljendub juuste väljalangemises ja juuste väljalangemises nii meestel kui ka naistel.

Sellel võivad olla erinevad põhjused, kas kaasasündinud või omandatud. Näiteks võib juuste väljalangemist põhjustada vale eluviis.

Alopeetsial on mitu vormi. Esimene tüüp on täielik, kus toimub täielik juuste väljalangemine peas. See võib olla ka universaalne, kus toimub juuste väljalangemine kogu kehal. Kolmas tüüp on lokaalne, kus toimub ainult mõne juuksekarva väljalangemine.

Alopeetsia jaguneb järgmiselt:

• androgeeniline alopeetsia (meeste kiilaspäisus).
• alopeetsia areata (juuste väljalangemine ja juuste väljalangemine kobaratena, näiteks ringikujuliselt).
• alopeetsia universalis (juuste ja karvade väljalangemine kogu kehal).
• alopeetsia totalis (täielik juuste väljalangemine peanahal, st täielik kiilaspäisus).
• alopeetsia barbae (karvade väljalangemine lõual ja põskedel meestel)
• alopeetsia mucinosa (karvata laigud, karvade väljalangemine seal, kus need tavaliselt esinevad, näiteks karvade väljalangemine rinnal, reitel, vasikatel või jalgadel).
• traktsioonalopeetsia (tekib pärast füüsilist koormust juustele, näiteks halva kammimistehnika korral, aga ka pärast juuste tõmbamist).
• anagen effluvium (põhjustatud ravimitest, keemiaravist, kemikaalidest).
• armistuv alopeetsia on juuste väljalangemine koos naha armistumisega.

Vihje: Lisateave alopeetsia ja juuste väljalangemise kohta.

Loomulik on kaotada 50-100 juuksekarva päevas. Kui aga juuste väljalangemine päevas ületab 100, siis on probleem. Massiivse juuste väljalangemise korral võib välja langeda kuni 1000 juuksekarva.

Täiskasvanud inimesel on umbes 100 000-200 000 juukse.
Juuste kasvutsükkel kestab umbes 3-5 aastat, seejärel langevad nad pärast puhkefaasi välja.
Ühe kuu jooksul kasvab juukse pikkus umbes 1 sentimeetri võrra.
Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui talvel.

Haigused ja nahainfektsioonid, millega kaasneb juuste väljalangemine

Erinevate nahahaiguste ja ka põletikuliste või nakkuslike nahahaiguste korral esineb lokaalne karvade väljalangemine. Lokaalne väljalangemine on ainult konkreetses kohas. Naha infektsiooniga võib kaasneda ka põletikukoldega kohapeal.

Sellised haigused on näiteks:

• dermatoos
• mükoosist või bakteriaalsest infektsioonist tingitud nahapõletik, püoderma mädapõletiku korral
• psoriaas
• tinea
• atoopiline ekseem
• herpes zoster või vöötohatis (neuroloogiline haigus, millel on nahamanifestatsioonid).

Muud juuste väljalangemise põhjused

Loomulikult mõjutab ka vanus meie juukseid ja kehakarvu. Vanemas eas toimuvad erinevad hormonaalsed muutused. Ja need mõjutavad seda väga suurel määral. Geneetiline eelsoodumus või pärilikud tegurid mõjutavad samuti juuste või karvade kasvu ja uuenemist. Kehakarvade väljalangemine võib olla seotud ka immuunsuse häirega.

Hormonaalsed muutused

Hormoonide tase mõjutab üldist karvakasvu ja karvakasvu. See kehtib ka näiteks siis, kui kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed ei tööta korralikult. Probleeme on ka kõrgenenud testosteroonitasemega, samuti menopausiga.

Neuroloogilised ja ainevahetusprobleemid

Juuste väljalangemisel võivad olla ka neuroloogilised põhjused. Näiteks diabeetilise neuropaatia puhul, mis on närvide funktsiooni ja struktuuri mõjutav haigus, kaotab inimene tavaliselt karvu kätelt ja jalgadelt. See on eriti tüüpiline meestele.

See haigus on diabeedi tüsistus. Diabeetikutel on probleeme ka kohaliku juuste väljalangemisega. Lisaks neuroloogilisele häirele põhjustab see ka probleeme vereringega. Diabeedi puhul nimetatakse seda diabeetiliseks angiopaatiaks. Ka ainevahetushäired mõjutavad seda ebameeldivat sümptomit negatiivselt.

Veresoonte probleemid

Mitmed veenide ja arterite haigused avalduvad ka juuste väljalangemisega. Näiteks nn tibiaalhaavandid, mis mõjutavad nii veene kui ka artereid. Selle haavandi tekkimise kohas esineb nii naha hõrenemine kui ka kohalik juuste väljalangemine.

Alajäsemeid mõjutab ka isheemiatõbi, mis mõjutab artereid, põhjustades nende ahenemist ja isegi täielikku sulgumist. Jäseme muutub tuimaks, valulikuks ja karvatuks.

Maksahaigus

Samamoodi avalduvad nahakarvades ka mitmesugused maksaprobleemid. Näiteks raua liigses ladestumises kudedes. See on tüüpiline hemokromatoosile. Kuid ka hepatiidi korral esineb see sümptom.

Ka tsirroosi puhul esineb juuste väljalangemine. Tsirroosile on iseloomulik algsete maksarakkude surm ja suurenenud sidekoe moodustumine maksas. See sidekude asendab maksakoe algset struktuuri, põhjustades seega funktsioonihäireid.

Ravimid, ravimid ja juuste väljalangemine

Juuste väljalangemine esineb ka vähivastase ravi, st keemiaravi kontekstis, mis on selle ravivormi kõrvalmõju ja kõrvalnäht. Muude ravimite põhjustatud kõrvaltoimed on rasestumisvastaste ravimite, tsütostaatikumide, teatud psühhiaatriliste ravimite või südame-veresoonkonna haiguste ravimite kasutamine.

Alkoholismi puhul tekib juuste väljalangemine mitmel põhjusel, eriti kui esineb eespool nimetatud maksatsirroos. Samamoodi võib see esineda narkosõltuvuse puhul, eriti kokaiini kuritarvitamise korral.

Põhjuseks võib olla liigne stress või trauma

Aeglustunud kasvu ja ka suurenenud juuste väljalangemist, kas lokaalselt või suuremal määral, võivad põhjustada ka psühholoogilised tegurid. Pikaajaline stress, aga ka ägedad stressireaktsioonid võivad vallandada juuste väljalangemise või juuste väljalangemise.

Samamoodi võivad stressi põhjustada ka operatsioonijärgsed seisundid, tõsised vigastused või ulatuslikud põletushaavad. Nii on see ka šokiseisundite puhul. Šokk võib tekkida näiteks intensiivse verejooksu korral.

Söömishäired ning toitainete ja vitamiinide puudus

Näljahäirete korral esineb ka aeglustunud taastumine ja suurenenud juuste väljalangemine ning isegi kehakarvade väljalangemine. B-vitamiinide, D-vitamiini ja E-vitamiini puudus. Aga ka mineraalide ja mikroelementide, nagu raua, tsingi, magneesiumi või vase vähene sisaldus.

Samamoodi mõjub kehale negatiivselt A-vitamiini üleküllus. See võib tekkida selle vitamiini toetava ravi korral. Ja lisaks anoreksiale mõjub negatiivselt ka ülekaalulisus või agressiivne kehakaalu alandamise ravi.

Seetõttu peaks inimene, kes märkab kehakarvade välise põhjuseta kadumist, pöörduma võimalikult kiiresti arsti poole, et diagnoosida mõni eespool nimetatud haigustest.