Kas te teate meeleoluhäirete põhjusi? (Bipolaarne meeleolu, alkoholism, ADHD lastel).

Meeleoluhäired või meeleolumuutused on iseloomulikud erinevatele psühhiaatrilistele ja psüühikahäiretele. See ei ole alati häire või haigus.

Mõnede muutuste ja häirete põhjus võib olla eelnevas väliskeskkonnast tulenevas stiimulis, näiteks stressi ja pingeliste olukordade puhul.

Siis on loomulik, et inimesel on vähem emotsionaalset stabiilsust.

Sageli on meeleolumuutused seotud temperamendi või konkreetse eluperioodiga. Meeleolumuutusi tingib ka keskkond.

Meeleoluhäired ja meeleolumuutused väljenduvad kas eufoorias või depressioonis. Eufoorias tunneb inimene end üliaktiivsena ja liigselt energilisena. Depressioonis on ta apaatne, teda ümbritsevate asjade vastu huvitu ja üldiselt halva tujuga.

Meeleoluhäired põhjustavad psüühikahäireid

Väga sageli ja tavaliselt tekivad depressiivsete häirete puhul meeleolumuutused. Need võivad olla lühiajalised või pikaajalised. See on liigse kurbuse seisund. Probleemiks on, kui selline seisund kestab kauem kui 2 nädalat.

Siis on vaja pöörduda arsti poole.

Affektiivsete käitumishäirete hulka kuuluvad ka maniakaalsed episoodid, mis võivad esineda üksi või bipolaarse häire osana.

Maniakaal-depressiivne häire, mida nimetatakse ka bipolaarseks afektiivseks häireks, on väga tõsine psühhiaatriline haigus. Seda iseloomustavad perioodilised muutused meeleolus, aga ka üldises toimimises. Inimene vaheldub maania- ja depressiooniseisundite vahel.

Esinevad meeleolu- ja käitumishäired.

Düstümia on pikaajaline meeleolu, aga ka aktiivsuse või energia languse seisund. Esinevad ka muud sümptomid, nagu keskendumisvõime halvenemine, lootusetuse tunne, kurnatus ja nutuneisus. Teine vorm on tsüklotüümia, mis on tegelikult meeleolu vaheldumine. See vaheldub hea tuju ja meeleolu languse seisundite vahel.

Meeleolu kõikumine esineb ka psühhoosi, näiteks skisofreenia puhul, kus esineb isiksuse, eriti psüühika emotsionaalse osa lagunemine. Selle häire all kannataval inimesel on sagedased muutused käitumises ja meeleolus. Järjepidev ja järgitav psühhiaatriline ravi on oluline ka psühhoosi puhul.

Sellise häire näiteks on skisoaefektiivne häire. Esineb meeleoluhäire, nimelt vahelduvad haiglaselt kõrgenenud ja seejärel langenud meeleolud. Lisaks on sellega seotud meelepetted ja paranoilised fantaasiad.

Dementsusele on iseloomulikud mälu ja ratsionaalse mõtlemise häired. See on psüühikahäire, mis on eriti iseloomulik eakatele inimestele. Meeleoluhäired esinevad eufooria, depressiooni ja ka agressiivsuse vaheldumisega.

Meeleoluhäireid põhjustavad ka alkohol ja muidugi teised sõltuvust tekitavad ained, näiteks narkootikumid. Kui alkoholi tarbitakse ülemääraselt, on tegemist juba alkoholismiga. Alkoholismiga kaasneb isiksuse ja intellekti lagunemine ning agressiivne käitumine.

Deliiriumi puhul esineb näiteks tajuhäireid ja segadusseisundit. Isik võib olla agressiivne, hallutsineerida ja tal võivad olla sagedased meeleolumuutused. Alternatiivselt võib ta kannatada unetuse ja emotsionaalsete häirete all.

Lisaks alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete mõjule on käitumishäirete tekkega seotud ka mürgistus. See on peamiselt orgaaniliste lahustite, nagu estrite, eetrite, glükoolide mürgistus. See tekib seedetrakti kaudu sissevõtmisel, sissehingamisel ja naha kaudu.

Orgaanilised meeleoluhäired tekivad näiteks pärast ajukahjustust. See võib olla alkoholismi tulemus, pärast insulti. Orgaanilised ajukahjustused ja seega meeleoluhäired tekivad ka pärast raskeid peavigastusi.

Meeleoluhäired võivad avalduda ka anoreksia näol. See on psüühiline toitumishäire, mida iseloomustab peamiselt rahulolematus oma kehakaaluga. Sellega kaasneb toidu tarbimise piiramine ja liigne püüd vähendada kehakaalu.

Laste meeleolumuutused

Meeleoluhäired ja meeleolumuutused, eriti lastel, on väga levinud seisundis, mida nimetatakse ADHD-ks. ADHD on lühend sõnast Attention Deficit Hyperactivity Disorder (tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire), mida muidu nimetatakse hüperkineetiliseks häireks.

ADHD-le on peamiselt iseloomulikud:

• tähelepanuhäire, tähelepanematus, võimetus säilitada keskendumisvõime
• hüperaktiivsus
• impulsiivne käitumine

ADHD mõjutab peamiselt kooliealisi lapsi ja avaldub keskendumis- ja õppimisvõime ning hüperaktiivsuse häiretena, mis koos närvilisusega põhjustab meeleolu ja käitumise muutusi. ADHD on teiste psühhiaatriliste häirete riskitegur. Nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas võivad esineda ka muud afektiivsed häired, näiteks maniakaalsed või depressiivsed episoodid.

Muud haigused ja meeleolumuutused

Teised haigused avalduvad samuti meeleolumuutuste kaudu. Need on peamiselt närviprobleemid. Näiteks migreeni puhul on tüüpilised tugevad peavalud ja rahutus. Need tegurid põhjustavad inimesel närvilisust ja sageli ka meeleolu- ja käitumishäireid.

Meeleolumuutused ning närvilisus, ülitundlikkus ja peavalu esinevad ka epilepsia puhul. Epilepsia on haigus, mis väljendub epileptiliste krampide kaudu. Krambid esinevad lihasspasmide kujul.

Lihasspasmid võivad esineda konkreetses lihasgrupi osas, aga ka üldiste kehaspasmidena, st kogu keha lihaste spasmidena. Siis esineb ka teadvuse häire. Pärast krampe, aga ka enne neid (aurana) võib esineda meeleolu muutus.

Meeleolu muutused ja häired võivad olla seotud ka hormoonide tasemega. Näiteks hormoonide ületootmise korral ulatuvad meeleolu muutused eufooriast ärevuse, närvilisuse ja pisarateni. Samamoodi on hormonaalsed muutused menstruatsioonitsükli ajal.

Näiteid endokrinoloogilistest haigustest, mille puhul võivad esineda käitumishäired, on järgmised:

• Diabeet, eriti kui veresuhkru tase on madal või kõrge.
• kilpnäärme talitlushäired, kilpnäärme alatalitlus ja kilpnäärme ületalitlus
• kõrvalkilpnäärme haigused, nagu hüpoparatüreoidism ja hüperparatüreoidism
• Cushingi sündroom
• Addisoni tõbi
• hüperprolaktineemia

Mõnikord võivad meeleoluhäirete taga olla füsioloogilised põhjused. Väga sageli väljendub ärrituvus une ja puhkuse puudumise tõttu. See on tüüpiline uneapnoe või unetuse puhul.

Mõlemad häired põhjustavad peamiselt halva unekvaliteedi, unepuuduse, mõnikord isegi sagedased unekatkestused. Selle tagajärjel on inimene närviline ja emotsionaalselt ebastabiilne. Häired ja meeleolumuutused taanduvad sel juhul alles unehäire ravimisel.