Haistmis- ja sageli ka maitsemeele kaotamine koos infektsiooni ja muude haigustega?

Haistmiskaotus (tuntud ka kui anosmia) on inimese elu jaoks oluline ohutuse seisukohalt. Lisaks on lõhnakaotus tihedalt seotud maitsekaotusega. Need kaks komponenti on oma tajumisel koostoimelised.

Me jagame seda kaasasündinud ja omandatud lõhnakaotuseks.

Sündinud lõhnakaotus on see, millega inimene sünnib. Selle põhjuseks on tõenäoliselt enneaegne sünd ja lõhnarakkude ebaküpsus. See võib olla ka pärilikkus.

Omandatud lõhnataju kaotus tekib inimese elu jooksul ja selle põhjus võib olla mitmekülgne. See on väiksemate, kergemate või isegi raskemate haiguste märk. Kuigi lõhnataju kaotus on teiste meelte kaotusega võrreldes väike puue, piirab see inimest teatud viisil.

Sageli küsitakse:
Miks ma kaotasin lõhna- ja maitsemeele?
Mis võivad olla selle põhjused?

Põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks võib see olla nina ummistumine ülemiste hingamisteede hingamisteede haiguse korral. Kuid põhjuseks võivad olla ka haigusprotsessid, kui inimene kaotab lõhnatundlikkuse mõne patoloogilise muutuse tõttu organismis.

Haistmismeel on üks tähtsamaid meeli, mis inimesel on, ja see võib aidata ära hoida mitmesuguseid tüsistusi, eriti toidu- või keemiamürgistusi suu kaudu sissehingamisel või sissehingamisel.

Haistmismeele kaotus gripi ja nohu, aga ka uue koronaviiruse covid-19 puhul

Sageli on lõhnataju kaotus vaid ajutine ja kaasneb mitmete ülemiste hingamisteede haigustega. Näiteks võib tegemist olla gripiga, millega kaasneb nina täis ja sagedane nuuskamine.

See takistab inimese võimet tajuda lõhnu või muid stiimuleid.

Sarnaselt esineb ka ninaõõnepõletik. Nina on täis lima ja see moodustab ninaõõnsuses ummistuse. Selle tulemusena ei pääse lõhnasid sisaldav õhk lõhnarakkudesse, mis põhjustab lõhnataju kadumise.

Haistmis- ja maitsmiskaotus on üks esimesi võimalikke uue koronaviirusega nakatumise sümptomeid, mis põhjustab inimestel haigust covid-19. Tavaliselt on see siiski kerge. Eriti ohustatud on mitme pikaajalise haigusega eakad ja nõrgestatud immuunsusega inimesed.

Loe lähemalt jaotisest Koronaviirus - covid-19.

Muud haigused, mis põhjustavad anosmia

Nina polüübid on raskem haigus. Ka sel juhul põhjustab lõhnataju kadumist obstruktsioon, st ummistus ninas. Polüübid võivad kannatanut pikka aega vaevata, eriti erinevad lima vormid, mis teevad elu ebameeldivaks.

Ka ravi on sel juhul nõudlikum kui nohu puhul. Seda teostatakse kortikosteroide sisaldava ninasprei või tablettidega. Kui see meetod ei aita, järgneb polüüpide kirurgiline eemaldamine.

Ühepoolne lõhnahäire ja -kaotus esineb tõsisematel põhjustel. See võib olla seotud kasvaja tekkega ninaõõnsuses või ajus. Sellisel juhul tuleb võimalikult kiiresti pöörduda eriarsti poole.

Sageli tekib ühepoolne, kuid ka täielik lõhnataju kaotus erinevate vigastuste või traumaatiliste tegurite tõttu. Häiritud võib olla lõhnataju närvi struktuur või funktsioon. See esineb ka kolju eesluu või alumise frontaalse fossa vigastuse korral.

Mõnel juhul tekib kaotus pärast ajukahjustust.

See võib olla ka ainult ajutine, näiteks ajurabanduse korral. Püsiv kaotus tekib siis, kui lõhnataju närv või lõhnataju keskus on häiritud, st kui aju on kahjustatud.

Lühiajaliselt võib inimene kaotada lõhnataju näiteks epilepsiakrambihoo ajal. Mõnikord võib ta selle krambihoo ajal tajuda lõhnu tavapärasest erinevalt. Mõnikord põhjustavad lõhnataju probleeme ka hormoonide taseme kõikumine, näiteks naistel.

Samuti on teatatud juhtumitest, kus lõhnataju on halvenenud pärast teatud antibiootikumide võtmist. Halva mõju võib avaldada ka lõhnaretseptorite pikaajaline kokkupuude näiteks ohtlike gaaside või keemiliselt saastunud keskkonnaga.

Kõige hullem on see, kui inimene kaotab oma lõhnataju närvikahjustuse ja haiguse tõttu. Haistmisvõime kadumine võib olla ka näiteks Parkinsoni või Alzheimeri tõve üks esimesi sümptomeid.

Mõlemad haigused kuuluvad närvisüsteemi alla. Nad põhjustavad ajurakkude kadu ja häireid närvisüsteemis.

Osalise või täieliku haistmiskaotuse puhul on oluline tähele panna, millised on haiguse tekkimise asjaolud ja kui kaua see kestab. Samuti on oluline tähele panna, kas haistmiskaotus on kahepoolne või ainult ühel poolel. Põhjused võivad olla vähem tõsised, kuid võivad olla ka tõsised.

Igal juhul on soovitatav lasta end professionaalselt uurida kõrva-, kõrva- ja ninakõrvaarstil.