Suvikõrvits, millised on selle kasulikud tervisele? (Vitamiinid ja kasutusviisid)

See köögivili on väga populaarne ka oma madala kalorsuse ja paljude toitainete tõttu. See ei sisalda üldse rasva.

Samuti on ta väga populaarne salenduskuuride puhul tänu oma kõrgele veesisaldusele, mis ulatub kuni 90%-ni. Tänu veele on tal organismile puhastav ja antibakteriaalne toime.

Lisaks veele sisaldab ta ka A-, B-, C-, E- ja K-vitamiini, mineraalidest kaaliumi, magneesiumi, fosforit, mangaani, seleeni, naatriumi, kaltsiumi, kiudaineid, tsinki ja rauda.

Samuti sisaldab ta selliseid kasulikke aineid nagu karoteenid, riboflaviin ja foolhape.

Tegemist on köögiviljaga, mida saab hõlpsasti kasvatada rõdul. Ta kasvab madalatel põõsastel, millel on suured rohelised lehed.

Õitsemise ajal on ta kauni värvusega ja lisaks kasulikkusele on ta ka teie aia kaunistuseks. Õis on suur ja kollane, mõnel juhul võib ta olla helekollane või oranž.

Sõltuvalt sordist saab vilju korjata juuni keskpaigast kuni oktoobrini. Väljastpoolt meenutab see kurgi, mille pind on sile ja läikivroheline.

Seestpoolt meenutab ta kõrvitsat, kuid keskel on seemned, mida võib kartmatult süüa.

Suvikõrvitsa päritolu ulatub Itaaliasse, nagu selgub selle nimest "suvikõrvits", mis tuleneb itaalia keele sõnast "zucca", mis tähendab kõrvitsat.

Suvikõrvits on loominguliste kokkade ja kokkade seas väga populaarne koostisosa. Sellel on vähe eristuv maitse ja aroom, nii et seda on lihtne kombineerida ja seda saab kasutada paljudes erinevates roogades.

See muudab toidud tervislikumaks ja huvitavamaks. Roogade valmistamisel ei soovitata nahka ära visata, sest see sisaldab suures koguses C-vitamiini.

Kabatšokki võib kasutada näiteks määretes, suppides, nii liha- kui ka köögiviljasuppides ja pearoogades. Neid võib valmistada nagu liha, st praadida, grillida või hautada koos teiste köögiviljadega nende mahlas.

Samuti võib neid kasutada lisanditena, näiteks salatites või suvikõrvitsapürees.

Seda võib kasutada ka magustoitude valmistamiseks, olgu selleks siis koogid või isegi pirukad.

Lisaks sellele, et ta on suur abimees köögis, on ta ka väga kasulik meie organismile.

Eriti kasulik on ta seedeprobleemide puhul. Ta soodustab väga hästi peristaltikat, st soolestiku tegevust. Samas puhastab ta ka ja ei koorma neerusid, mis samuti mõjub soodsalt kogu seedetraktile.

Tänu oma koostisele suudab see vabaneda liigsest veest ja soolast.

Lisaks liigsest veest vabanemisele kiirendab see ka ainevahetust, vähendades seeläbi väsimust ja suurendades energiat.

Seejuures aitab ta kiudainete abil ka dieedi ajal küllastuda ja tänu kaaliumile alandab ka kolesterooli.

Kiudainete ja kaaliumi kombinatsioon mõjub ka vereringe tervisele, mis on hea vererõhu ja terve südame jaoks.

Tänu oma võimele puhastada keha ja vabaneda saasteainetest, soodustab see keha noorendamist ja vähendab põletikke organismis.

Ka välispidiseks kasutamiseks on suvikõrvits väga kasulik. See on kasulik nahale ja eriti silmapiirkonnale.

Suurepärane trikk võib olla neil, kes koorivad suvikõrvitsat ikkagi, kui neid häirib nahk toidus. Seda saab kasutada silmamaskina. Tänu selle koostisele peaks 30-minutilise pealekandmise järel vähenema paistetus ja silmade all olevad ringid. Seda on kõige parem korrata mitu korda päevas.

Sellest võib teha ka kogu keha hõlmava maski. Lihtsalt riivi suvikõrvits, sega see oliiviõli ja hapukoorega ning mask ongi valmis. Selline mask sobib kõige paremini päikesepõletatud nahale, aga ka kortsude või kuiva naha vastu võitlemiseks.

Kabatšoki saagikoristus sõltub konkreetsest liigist, kuid tavaliselt valmivad kabatšokid järk-järgult ja on seega aias saadaval juunist oktoobrini.

Küpsust on võimalik kindlaks teha selle järgi, et viljad on veidi pehmemad kui teised. Seda võib tähendada ka koputava heli järgi, nagu meloni puhul.

Küpsus sõltub ka kabatšoki suurusest. 25 cm pikkused noored kabatšokid on parimad.

Kui koristate seda regulaarselt, loote viljakat pinnast, kus kasvab rohkem.

Saagikoristamisel tuleks jätta vähemalt 3 cm pikkune varreosa. See hoiab neid kauem värskena ja hoiab ära nende riknemise.

Säilitamine on lihtne. Jäta see lihtsalt jahedasse, kuiva ja ventileeritud ruumi. Mõned inimesed soovitavad ka varsi vahatada, see peaks veelgi kauem säilima.

Oluline on mitte pesta suvikõrvitsat pärast koristamist ja puhastada see põhjalikult mullast.

Kasvatamine suvikõrvitsad

Kabatšokid vajavad sooja ja niisket mulda, kus nad kõige paremini kasvavad. Parasvöötme piirkondades on soovitatav neid kasvatada kasvuhoones.

Mõned sordid kannavad heades tingimustes vilja juba poolteist kuud pärast külvi.

Seemned tuleks istutada üksteisest kaugele, sest taim vajab palju ruumi. Vahemaa peaks olema vähemalt 70 cm kuni 1 m pikkune.

Soovitatav on mulda kasta, eriti lehepõletiku või varre mädanemise vältimiseks.

Vihmastel päevadel tuleks vilju kaitsta ka otsese kokkupuute eest märja pinnasega, näiteks asetades need puuvillale, õlgedele või saepurule.

Viljad võivad hakata mädanema ja hallitama.