Ravi - kuidas SIBO-d ravitakse? Millised ravimid toimivad, kas on vaja dieeti?

SIBO ravi on iga patsiendi puhul individuaalne ja keeruline. See hõlmab elustiili muutmist, dieeti ja ravimitega ravi. SIBO on ravitav, kuid võib sageli korduda. Seetõttu nõuab see eriarsti ravi, põhjuse diagnoosimist ja tihedat koostööd arsti ja patsiendi vahel.

Prognoosi määrab peamiselt SIBO tekkimise aluseks olev haigus.

Meditsiiniline ravi

SIBO raviks kasutatakse tavaliselt antibiootikume, prebiootikume ja probiootikume. Antibiootikumide kombinatsiooni võib kasutada selleks, et saavutada vastus konkreetsele bakteritüübile, mis põhjustas patsiendi soolestiku floora tasakaalustamatuse.

Viimaste aastate uuringute tulemused on näidanud, et antibiootikum rifaksimiin vähendab SIBO esinemist mingil määral ligikaudu 80% patsientidest.

Antibiootikumide kasutamise täpne kestus on individuaalne, kuid lühiajaline. Enamik arste soovitab rifaksimiini manustada 7-10 päeva, kas ühekordse annusena või tsükliliselt.

Antibiootikumravi ajal on vajalik regulaarne probiootikumide ja prebiootikumide manustamine, et toetada soolestiku mikrobioomi tasakaalu.

Neil on mitmeid kasulikke toimeid, näiteks tugevdavad soolestiku barjäärifunktsiooni, pärsivad patogeene, moduleerivad põletikuvastust ja vähendavad vistseraalset ülitundlikkust.

Eluviisi muutmine

Laktoosi- ja gluteenivaba dieet, vajalike vitamiinide ja mineraalainete lisamine on tavaline dieet. Paljud patsiendid teatavad seedetrakti vaevuste ja kõhuvalu leevendamisest pärast dieedi läbiviimist.

Toitumisabi kasutatakse märkimisväärse kehakaalu languse ja alatoitumise ohu korral.

Eelkõige on riskiks käärivad süsivesikud, mis imenduvad halvasti peensooles. SIBO puhul hakkavad ülekasvanud bakterid neid süsivesikuid liiga vara lagundama, ja seda juba konkreetselt peensooles.

Selle tulemuseks on puhitus, kõhulahtisus või kõhuvalu. Nende süsivesikute tarbimise kõrvaldamine toidust võib leevendada mõningaid SIBO seedetrakti sümptomeid.

Praegu on oluline roll nn FODMAP-dieedil. See sõna tähendab "kääritatavaid oligo-, di-, monosahhariide ja polüoole".

F - fermenteeritavad - toiduained, mida mikroorganismid, näiteks bakterid või pärm, saavad lagundada.

O - Oligosahhariidid, mida leidub teraviljades või kaunviljades sisalduvates ainetes.

D - Disahhariidid, nt laktoos, mida leidub piimatoodetes.

M - Monosahhariidid, nt puu- ja köögiviljades leiduv fruktoos.

P - polüoolid - toiduainetes magusainetena kasutatavad ained.

Toidud, mis sisaldavad rohkem FODMAP-e, mida tuleks oma dieedis vältida: