Puukentsefaliidi ravi: ravimid ja muud meetmed

Puukentsefaliidi ravi on ainult sümptomaatiline. Selle nakkuse põhjuslik ravi puudub.

Turul ei ole saadaval ühtegi tõhusat spetsiifilist virostaatilist ravimit.

Haiguse esimeses faasis ravitakse kõrge palavik ja peavalu tavaliste valuvaigistite ja palavikuvastaste ravimite manustamisega. Patsienti ravitakse kodus, sageli eneseravi, sest esimeses faasis ei ole puukentsefaliiti veel kahtlustatud.

Seega taanduvad sümptomid mõne päeva pärast.

Kui esineb nohu ja ninakinnisus, määrab arst antibiootikumravi, kuid see on viiruse vastu ebaefektiivne ja seega kasutu.

Haiguse teises faasis piisab kergema meningiidi kulgemise korral valuvaigistavatest ja palavikuvastastest ravimitest, korralikust hüdratsioonist ja toitumisest. Pärast sümptomite iseeneslikku taandumist järgneb põhjalik taastusravi ja pikk taastumine.

Entsefaliidil on aga dramaatilisemad sümptomid.

Rasketel juhtudel on esmatähtis patsiendi hospitaliseerimine. Sümptomaatiline ravi on aktiivne, mida manustatakse intravenoosselt (st otse veeni).

Eakate inimeste puhul, kes kannatavad krooniliste, nt ainevahetushaiguste (nt suhkurtõbi) all, tuleb hoolitseda selle eest, et need haigused oleksid hästi kompenseeritud. Oluline on intravenoosne hüdratsioon, hea toitumine, glükeemia, vererõhu või südame aktiivsuse kontroll.

Esimesed segasuse või teadvushäirete (somnolentsus, apaatia, deliirium, teadvusetus jne) tunnused on märgid, mille puhul tuleb alustada ödeemivastast ravi. See hõlmab kortikosteroidravi või mannitooli manustamist ajuödeemi raviks, mis võib olla suuremate mõõtmete korral eluohtlik.

Verevoolu ja ajufunktsiooni toetamine saavutatakse nn nootroopikumide (vinpotsetiin, piratsetaam) manustamisega.

Psühhofarmakonid sobivad ka psühholoogilise ärevuse ja segaduse puhul.

Antibiootikume ei manustata esmase viirusinfektsiooni korral. Kui aga esineb sekundaarne bakteriaalne superinfektsioon, on nende manustamine vajalik.

Mõnikord määrab arst neid nii-öelda eksperimentaalselt, diagnostika ajal, kui kardetakse mürgist meningiiti. Positiivse viirustulemuse saamisel tuleb antibiootikumid ära jätta.

Seda peamiselt selleks, et mitte koormata patsienti tarbetu raviga. Samuti selleks, et vältida antibiootikumide liigsel kasutamisel resistentsete bakteritüvede tekkimist.

Kõige tõsisemaks entsefaliidi ja entsefalomüeliidi tüsistuseks on hingamispuudulikkus. See nõuab patsiendi paigutamist jälgitavasse voodisse koos kunstliku kopsuventilatsiooniga.

Hiiglastega kogetud puukentsefaliidile järgnev seisund nõuab pikaajalist taastusravi. Postentsefaliidi sündroomi korral võtavad patsiendid ka kodus valuvaigisteid, nootroopseid, rahusteid, antidepressante ja neuroleptikume.

Pole harvad juhud, et patsient vajab psühhoterapeudi professionaalset abi. Eriti kehtib see juhul, kui valu, väsimus ja unetus kestavad pikka aega või kui pärast paranemist jääb järele jäme jäsemete või näo halvatus.