Premenstruaalset sündroomi kirjeldati esmakordselt 70 aastat tagasi kui nn hormonaalseid põhjuseid, mis põhjustavad menstruatsioonieelset pinget.
Juba nimetus viitab sellele, et tegemist on pingega, mida põhjustavad hormonaalsed kõikumised enne menstruatsiooni algust.
Alates 1953. aastast on selle sündroomi praegune nimetus premenstruaalne sündroom ehk PMS.
Premenstruaalne sündroom (PMS ) on tsükliliste kliiniliste ilmingute kogum nii somaatilisel kui ka psühholoogilisel tasandil. See on tihedalt seotud menstruatsioonitsükliga.
- Kuni 90% naistest kannatab PMS-i kergete sümptomite all.
Mõnedel naistel on tsükkel ilma premenstruaalsete sümptomiteta või ainult kergete sümptomiteta. - Teistel võib PMS piirata nende igapäevaseid tegevusi ja toimetusi.
Raske PMS mõjutab 10% naistest. - PMSi kõige raskemat vormi nimetatakse menstruatsioonieelseks düsfooriliseks häireks (PMDP). See väljendub märkimisväärsete meeleoluhäiretena.
PMSi tegelikud ilmingud ilmnevad menstruaaltsükli luteaalfaasis, st pärast ovulatsiooni, 1 kuni 2 nädalat enne menstruatsiooni algust.
Seevastu leevenduvad need järgmise menstruaaltsükli follikulaarfaasis.
Just nende faaside vahel toimuvad suhteliselt suured hormonaalsed muutused, mis aitavad oluliselt kaasa konkreetsete PMS-sümptomite intensiivsusele.
PMS-i sümptomid on kõige tugevamad naistel umbes 30-aastaselt.
Need kaovad täielikult viimase menstruatsiooniga, st menopausi algusega.
4 tüüpi PMS
PMSi sümptomite valik on lai.
Mõnedel naistel võivad olla rohkem somaatilised, teistel psühholoogilised või vegetatiivsed sümptomid.
Konkreetsete sümptomite esinemissageduse alusel jagatakse PMS Guy Abrahami järgi põhitüüpideks, nimelt PMS-A-tüüpi, PMS-C-tüüpi, PMS-D-tüüpi ja PMS-H-tüüpi.
4 tüüpi PMS:
- Tüüp PMS-A - lühend A pärineb inglise keele sõnast anxiety.
- See PMS-tüüp avaldub peamiselt psühholoogiliste probleemide kaudu, nagu ärevus, sisemine pinge, närvilisus, ärrituvus ja muud meeleoluhäired.
- Need meeleoluhäired on seotud unetuse, väsimuse, keskendumisvõime ja mälu halvenemise ning üldise raskusega normaalses toimimises.
- Tüüp PMS-C - lühend C tuleneb ingliskeelsest sõnast cravings, mis tähendab himu, iha.
- Selle PMS-tüübi peamine sümptom on suurenenud isu magusate järele, aga ka üldine suurenenud söögiisu, liigsöömine.
- Sellega kaasneb väsimus, peavalu kuni migreenini, pearinglus.
- Tüüp PMS-D - lühend D tuleneb ingliskeelsest sõnast depression, mis tähendab masendust.
- Depressioon või ka halb tuju, haiglaslik kurbus ja pisarsilmsus on selle PMS-tüübi sümptomaatika esiplaanil.
- Siia kuuluvad ka unetus, kurnatus, väsimus, keskendumis- ja mäluhäired ning suurenenud tundlikkus valguse ja heli suhtes.
- Tüüpiline on vähenenud söögiisu seksimiseks.
- PMS-H-tüüp - lühend H tuleneb ingliskeelsest sõnast hydration.
- Selle PMS-tüübi puhul esineb naise organismis ülehüdratsioon, st veepeetus.
- Turse on kõige enam väljendunud või algab alumistest osadest (sõrmedest, pahkluudest, säärtest, näost).
- Kogunenud vesi põhjustab kaalutõusu, kaalutõusu ja ka hellust ja pinguldust rinnas.