Kuidas ravitakse artriiti? Kas seda saab peatada? Ravimid ja elustiili muutmine

Ravi takistab sageli asjaolu, et haiguse täpne põhjus on teadmata. Oluline on asjakohane ennetamine, näiteks hea eluviis ja piisav liikumine. Mittefarmakoloogiline lähenemine rõhutab patsiendi harimist ja raviskeemi meetmeid (sporditegevuse ja liikumisharjumuste muutmine). Sobivad ujumine ja jalgrattasõit.

Oluline on ka füsio- ja füsioteraapia, näiteks hüdroteraapia, elektroteraapia, magnetoteraapia, laser-, ultraheli- ja lööklaine- ravi. Ülekaalulisuse ja rasvumise puhul on oluline ka kaalujälgimine.

Ravi käigus kasutatakse ka proteesid, ortoose ja tugivahendeid. Oma koht on ka akupunktuuril ja alternatiivsetel või homöopaatilistel ravimeetoditel.

Loomulikult on oluline ka farmakoloogiline ravi, eriti valu kontrollimiseks.

Ravimid on samuti olulised, et vähendada mõju ja piirata tüsistusi, parandades seeläbi elukvaliteeti ja piirates haiguse progresseerumist. Kasutatakse valuvaigisteid, mittesteroidseid reumaevastaseid ravimeid ja kortikosteroide. Samuti võib kasutada SYSODOA rühma ravimeid, glükosamiinsulfaati, kondroitiinsulfaati, hüaluroonhapet ja diacerheini (rabarberiekstrakt). Muude vormide täiendamiseks kasutatakse ka paikset ravi.

Võimalik on ka endoskoopiline protseduur (artroskoopia), mille taastumisaeg on minimaalne. Selle protseduuri käigus loputatakse liiges ja eemaldatakse väikesed jäägid. Kui on vajalik operatsioon, näiteks täielik liigeseprotees (endoprotees), hinnatakse patsiendi üldseisundit, võttes arvesse muid haigusi. Sellele järgneb operatsioonijärgne hooldus ja taastusravi.