Kõige raskem samm ortoreksiat ravides on aktsepteerida asjaolu, et toitumine, mida patsient pidas tervislikuks, ei ole seda.
Dr. Bratmanni sõnul on see ravi veidi lihtsam kui anoreksia või buliimia ravi ning ta põhjendab seda sellega, et patsient saab sageli ise teadlikuks oma sõltuvusest ja kinnisideest toidust.
See on aga ravi võtmemoment, sest reaalsuse aktsepteerimine on kõige raskem osa.
Ideaalis peaks ortoreksiat ja teisi söömishäireid juhtima psühhiaater koostöös toitumisnõustajaga.