Müopaatia ravi: ravimid, taastusravi ja toitumine

Iga müopaatia vormi puhul on ravi erinev. Lihasdüstroofia puhul on haigus täiesti ravimatu, kuid selle progresseerumist on võimalik aeglustada. See aitab haigust mõneks ajaks stabiliseerida. Pärilike vormide puhul proovitakse geneetilisi ja rakuteraapiaid.

Ravi koosneb peamiselt immunosupressiivsest ravist ja kortikosteroididest. Immuunsuse pärssimiseks ja põletiku vähendamiseks antakse ka tsüklosporiini. Oluline on ka spetsiifilise dieedi järgimine.

Müosiidi puhul on ravi samuti mitme vormi kombinatsioon. Tegemist on farmakoloogilise raviga, mille eesmärk on haiguse sümptomite leevendamine. Manustatakse kortikosteroide, immunosupressante või tsütostaatikumide.

Kasutatakse ka füsioteraapiat ja füüsilist koormust, mida tuleb kombineerida puhkuse ja lõõgastusega. Müotoonilise müopaatia puhul kasutatakse raviks steroide, kiniini ja atsetasolamiidi. Oluline on ka taastusravi. Raskema haigusega patsientidel kasutatakse ka ortoose ja taastusravi abivahendeid.

Rehabilitatsiooniteraapia spetsiaalse füsioterapeudi abiga on väga oluline mistahes haigusvormi puhul. Füsioteraapia võib olla refleks-, hingamis- ja mitmesugune muu. Samuti spaaravi vormis. Olulised on ortopeedilised abivahendid. Nii selgroo või jäsemete toetamiseks kui ka lülisamba deformatsioonide korrigeerimiseks.

Sellise haigusega inimese hooldamine nõuab täielikku hoolt. Liikumisvõimetuse korral on inimene sõltuvuses teisest inimesest, sest ta ei suuda ise enda eest hoolitseda. Sellistel juhtudel kasutatakse meditsiinilisi abivahendeid, nagu erinevad kintsud, kõndimisaparaadid, tualettruumi kinnitus, st tualettruumi tõusja, ja tugikauss. Olulised on asendi paigaldamise voodi või tugivahendite vastased abivahendid. Nende eesmärk on vältida haavade tekkimist.