Kodade virvendus: mis see on ja kuidas rütmihäire avaldub?

Tavaliselt esineb kodade virvendusfibrillatsioon umbes 5 protsendil inimestest ja haiguse kestuse poolest on kolm vormi. Esimene on paroksüsmaalne vorm, mis kestab vähem kui 7 päeva, kuid tavaliselt vähem, ja lõpeb iseenesest ilma igasuguse sekkumiseta. Teine vorm on püsiv vorm. See kestab üle 7 päeva ja vajab meditsiinilist sekkumist. On olemas ka püsiv vorm, mis on sageli seotud mõne muu tüsistusega.

Eesmärgifibrillatsioon ise tähendab, et südame kaks eesruumi ei suuda kokku tõmbuda. Nad ei suuda verd vatsakestesse väljutada, mistõttu see jõuab sinna ainult passiivselt sisse imedes. Tervel inimesel ei pruugi see olla nii suur probleem kui haigusega inimesel, kellel tekivad juba tüsistused. Samas põhjustab see ka ebaregulaarset südamelööki, st südame töö kiiruse muutumist. Tavaliselt suureneb kiirus, sest süda püüab probleemist hoolimata kiiremini verd ringlusse pumbata.

Selle häire põhjuseid on mitmeid. See võib olla geneetiline eelsoodumus, kuid see võib olla ka mõni muu südamehaigus, millega võib kaasneda ainult fibrillatsioon. Lisaks sellele on väga suur riskifaktor ka liiga vähene kehaline koormus, kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, erinevad ainevahetusprobleemid ja liigne suitsetamine või alkoholi tarvitamine. Samuti võivad mõned kopsuprobleemid, nagu kasvajad või kopsupõletik, põhjustada rütmihäireid. Samamoodi on riskifaktoriks ka kilpnäärme häired.

Kõige sagedasemaks haiguse sümptomiks on ebaregulaarne pulss ja südame rütmihäired. Lisaks võib inimene, kellel on see haigus, tunda ka südamepekslemist ja eriti liigset väsimust. Lisaks esineb pärast liigset füüsilist pingutust ka õhupuudus. Inimene hakkab kiiremini ja kergemini hingeldama ning hingamine on seejärel raskendatud. Mõnikord võib esineda ka valu rinnus, mis on tümpsuv ja ahistav.

Lisaks sellele ilmnevad haiguse sümptomid ka võimaliku kaasuva haiguse sümptomid mõne teise häirega. Näiteks kui kodade virvendus on seotud kilpnäärme häirega, mis võib samuti põhjustada seda ebaregulaarset südamelööki, võib inimene ka kaalust ja kehakaalust alla võtta. Tal võivad olla ka seedeprobleemid, enamasti kõhulahtisuse näol. Kui haigus on aga ainult lühiajaline ja möödub näiteks 7 päeva jooksul, ei pruugi inimene tavaliselt märgata muid sümptomeid peale kiire südame löögisageduse.

Haigust saab tuvastada sümptomite esinemise järgi, kuid peamiselt on seda võimalik tuvastada uuringuga. Seda tehakse elektrokardiograafi (EKG) abil. Mõne tüüpi fibrillatsioon ei pruugi aga kogu aeg esineda. Seetõttu kasutatakse ka nn Holter-EKG-d, mis võimaldab jälgida patsienti 24 tunni jooksul ja saada seega täpseid andmeid. Mõnda kodade virvenduse põhjust võib tuvastada ka ehhokardiograafia või rindkere röntgenuuringu abil, mille käigus saadakse pilt südamest ja kopsudest.

Mõnel juhul taandub kodade virvendus ise 24 tunni jooksul. Teistel võtab see kauem aega või seisund paraneb pärast meditsiinilist sekkumist. Siiski on ka juhtumeid, kus haigus esineb isegi pärast rutiinset meditsiinilist sekkumist. Sel juhul võib see põhjustada pikaajalisi tüsistusi, näiteks hingamisprobleeme, liigset ja kiiret südamelööki või verehüübeid ja ohtu ajule, jäsemetele või siseorganitele. See on kõige levinum isheemilise insuldi põhjus, moodustades kuni 85% juhtudest.