Kuidas ravitakse epiglottiiti ja milline on esmaabi?

Epiglottiidiga laps kuulub haiglasse ja intensiivraviüksusesse.

Enamikul juhtudel on vajalik intubatsioon. Intubatsiooni käigus sisestatakse kanüül, mis on 1 millimeetri võrra kitsam kui muudes olukordades. Intubeeritakse hingamise ajal.

Kui see ei õnnestu, kasutatakse hingamisteede kindlustamiseks muid meetodeid. Nende hulka kuuluvad konotoomia või koniopunktsioon, mis on erakorraline protseduur hingamisteede kindlustamiseks.

Farmakoloogiline ravi hõlmab antibiootikumide (kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid) manustamist. Kuna haigust põhjustavad bakterid, antakse ravimeid valu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks (kombineeritud valuvaigistava ja palavikuvastase toimega ravimid).

Täiendavalt võib kasutada analgootiliste ravimite rühma kuuluvaid ravimeid (midasolaam, tramadool, fenobarbitaal). Turse ja põletiku vähendamiseks manustatakse ka kortikosteroide (mitte kogu kirjanduses ei soovitata neid, kuna need on näidustatud eriarstiabi esimeses faasis). Patsiendile antakse parenteraalset toitmist.

Positiivne on see, et õigeaegse avastamise ning varajase ja adekvaatse ravi korral on prognoos hea. Seevastu, kui ravi lükatakse edasi või jäetakse hooletusse, on lämbumisoht suur.

Ennetamine on hädavajalik

Haemophiluse infektsiooni vastu vaktsineerimine on ennetuseks.

Pärast seda tüüpi vaktsineerimise kasutuselevõttu on hemofiilusnakkuste põhjustatud haiguste esinemissagedus vähenenud.

Kuidas on lood esmaabiga?

Nagu larüngiidi puhul, tuleb ka epiglottiti puhul järgida teatavaid põhimõtteid.

Raskuste korral peaksite:

• istuvas asendis
• ei tohi lamada
• väike laps on vanema süles
• lapse rahustamine, et ta ei kurnaks end ära
• hoida vanemad ja ümbrus rahulikuna
• kutsuda kiirabi - isetransport ei ole soovitatav
• külmad kompressid kaelale - külmas vees niisutatud riidest rätik või riidest mähkmed - Priessnitzi kompressi
• ärge pange midagi suhu