Ärritunud soole sündroomi ravi + Kuidas sellega tõhusalt võidelda? + Dieet

Kõige tähtsam on ravi puhul arsti ja IBS-i all kannatava inimese koostöö. Kannatanule tuleb teadvustada, et tegemist on ärritunud soole sündroomiga. Seejärel saab selgitada mittemeditsiinilise ravi olemust ja tähtsust.

Mittefarmakoloogiline ravi on olulisem kui farmakoloogiline ravi. Olulised on raviskeemi meetmed ja elustiili muutused. Ilma nende meetmeteta on edu võimatu. Stressi, liigset töökoormust tuleks vältida. Isegi öösel ei tohiks töötada.

Ligikaudu 30% IBS-ga inimestest elab kogu oma elu.

Oluline on toitumise muutmine. Tuleks süüa väiksemaid portsjoneid ja soovitavalt sagedamini. Toitumine peaks sisaldama, eriti kõhukinnisuse korral, kiudainete tarbimise järkjärgulist suurendamist. Toitumise muutmine hõlmab ka regulaarset liikumist, piisavat puhkust ja magamist.

Toitumise muutmine hõlmab:

• Toitumise muutmine, väiksemad portsjonid ja sagedamini
• Piisava hulga kiudainete tarbimine - tuleb jälgida, et kiudainete lisamine toimuks järk-järgult ja mitte kõik korraga
• soolestiku mikrobiootika reguleerimine, st probiootikumide andmine.
• ärritavate toitude, näiteks piima või rasvaste toitude piiramine.

Mittefarmakoloogiline ravi põhineb ka psühhosotsiaalsel toel. Ei tohiks häbeneda psühholoogi või psühhiaatri poole pöörduda. Hüpnoteraapia, akupunktuur ja kognitiivne käitumisteraapia annavad samuti tulemusi. Olulised on ka hingamisharjutused, õige hingamise harjutamine ja biofeedback.

Eelkõige on tegemist stressi ja liigse psühholoogilise stressiga toimetuleku tehnikate õppimisega. Psüühika mängib olulist provotseerivat rolli.

Vajaduse korral on võimalik ka farmakoloogiline ravi. Kasutatakse spasmolüütikume ja valuvaigisteid, absorbente (nt süsi), kõhulahtisuse vastaseid ravimeid (antidiarrhoealseid) ja vastupidi, väljaheidet esilekutsuvaid aineid. Suurt tähtsust omavad eespool nimetatud probiootikumid.

Vajadusel psühhofarmakonid.