Ülemaailmne tervisepäev tuletab meile meelde looduse kaitsmise tähtsust
Maailma Terviseorganisatsioon tuletab meile meelde: meie planeet, meie tervis. Igaüks meist saab midagi muuta ja loodust kaitsta.
Artikli sisu
Maailm tähistab 7. aprillil ülemaailmset tervisepäeva. See on üks tähtsamaid päevi. See tuletab meile meelde, kui oluline on säilitada meie enda tervist, kuid eelkõige meie planeedi tervist.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on seadnud sellele päevale moto:
Meie planeet, meie tervis.
See on oluline meeldetuletus, et ei piisa sellest, kui hoolitseme iseenda ja oma tervise eest, vaid me peame hoolitsema ka oma planeedi ja looduse tervise eest.
Kas me suudame ikka veel ette kujutada planeeti, kus puhas õhk, vesi ja toit on kõigile kättesaadavad?
Sellised haigused nagu vähk, astma ja südamehaigused on maailmas tõusuteel. Selles on süüdi liigne saaste nii õhus kui ka meie keskkonnas.
Õhusaaste mõjutab ka inimeste füüsilist tervist. Äärmuslikud ilmastikuolud, üleujutused ja põuad ohustavad toiduga kindlustatust ja nakkushaiguste levikut.
Pandeemia on meile peegli ette hoidnud
Pandeemia on meile ka peegli ette hoidnud. See näitab, et õhu- ja keskkonnareostust on võimalik aeglustada või peatada.
Samuti on see juhtinud tähelepanu ebavõrdsusele meie maailmas. See on paljastanud nõrkused kõigis ühiskonna valdkondades ja toonud esile jätkusuutliku ühiskonna loomise kiireloomulisuse. Tuleb luua heaolu süsteem, mis on siiski jätkusuutlik tulevaste põlvkondade jaoks ja mis eelkõige ei riku ökoloogilisi piire.
Vaja on pikaajalisi investeeringuid, kaitsesüsteemi ja jätkusuutlikku strateegiat. Praeguse planeedi ja inimeste tervise hävitamise tsükli katkestamine nõuab seadusandlikke meetmeid, ettevõtete reforme ning üksikisikute julgustamist ja motiveerimist tervislike valikute tegemiseks.
Kliimakriisist tingitud surmajuhtumid
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on üle 13 miljoni surmajuhtumi aastas kogu maailmas tingitud välditavatest keskkonnaallikatest. See hõlmab ka kliimakriisi, mis on suurim inimkonna ees seisev terviseoht. Kliimakriis on ka tervishoiukriis.
Rohkem kui 90% inimestest hingab ebatervislikku õhku, mille põhjuseks on fossiilkütuste põletamine. Samuti kiireneb sääskedega levivate haiguste levik, mille põhjuseks on globaalne soojenemine.
Suurtes kogustes reostust ja plasti leidub ka meie kõige sügavamate ookeanide põhjas või kõige kõrgemates mägedes. Mis kõige hullem, need on sattunud meie toiduahelasse.
Me oleme tunnistajaks väga töödeldud ebatervislike toitude ja jookide tootmisele ja tarbimisele, mis õhutavad rasvumise lainet, suurendavad vähi ja südamehaiguste esinemissagedust ning tekitavad kolmandiku maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Looduse ja kliima kaitsmine
Inimesed saavad aidata kaitsta oma tervist õhusaaste mõjude eest, kasutades näiteks ühistransporti, kõndides ja jalgrattaga liikudes, vältides autosid ja jäätmepõletust.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul võib kliimamuutus tekitada doominoefekti, mis võib avaldada muud negatiivset mõju inimkonnale ja selle keskkonnale.
"Kliimamuutus väljendub sademete muutumises, äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemises ja aasta keskmise temperatuuri tõusus. Need tegurid mõjutavad bakterite, viiruste, parasiitide, kahjulike vetikate, seente ja nende vektorite püsivust ja teket, samuti toiduga levivate haiguste levikut ja toksilise saastumise ohtu," hoiatab WHO.