Kortsud ja naha vananemine: põhjused ja tõhus abi

Keha ja naha vananemine on loomulik osa elust. Siiski on võimalik aeglustada ja kõrvaldada naha vananemist ja kortsude teket. Nii sisemist kui ka välist hooldust tuleks alustada noorelt.

Artiklist leiate kortsude tüübid, kortsude etioloogia, väline ja sisemine hooldus, vananemise ennetamine ja palju muud huvitavat teavet.

Kortsude päritolu ja tüüp

Sõltuvalt meie nahatüübist, geneetikast, eluviisist ja hooldusest ilmnevad esimesed kortsud individuaalselt 25-30 aasta vanuselt.

Esimesed tekkivad kortsud on peamiselt miimilised kortsud. Need tekivad peamiselt suu, silmade ja otsmiku ümbruses. Võimalik, et kulmude vahele tekib ka kortsusirge, kuid see sõltub individuaalsest näoilmest.

Vanadusjooned on põhjustatud nii sisemistest kui ka välistest mõjudest.

• Sisemiste tegurite hulka võivad kuuluda vanus, sugu, geneetika ja inimese tervislik seisund.
• Välised mõjutajad võivad hõlmata nahahooldust, elustiili, kokkupuudet ja kaitset UV-kiirguse eest.

Kollageen on inimkehas oluline ehitusvalk. See on eriti oluline luu- ja lihaskonna tervise (kõhred, lihased, kõõlused), naha (jume), küünte ja juuste kvaliteedi jaoks.

Kollageen aeglustab naha vananemist, kortsude teket ja parandab paranemist pärast nahakattekahjustusi.

Pärast 25. eluaastat väheneb kollageeni tootmine umbes 1,5% aastas, pärast 40. eluaastat kollageeni tootmine peaaegu puudub.

Kollageeni, elastiini ja hüaluroonhappe valgusüntees väheneb järk-järgult. See toob kaasa kortsude tekke ja naha vananemise. Kortse võib üldiselt liigitada vastavalt tüübile, sügavusele või asukohale.

Kortsude liigitamine tüübi ja vanuse järgi:

1. Vananemisstaadium umbes 30 aasta vanuselt (miimilised kortsud)

• Esimesed kortsud, mis on seotud mimika ja väikeste muutustega naha tugisüsteemis

2. Vananemisstaadium umbes 40-aastaselt (elastsed kortsud)

• Naha toetavate elastiinikiudude muutus ja degeneratsioon

3. Vananemisstaadium umbes 50-aastaselt (atroofilised kortsud)

• Kollageenikiudude muutumine ja vähenemine (atroofia)

4. Vananemisstaadium umbes 60 aasta vanuses (gravitatsioon, arotsed kortsud)

• Naha tugikiudude, kollageeni ja elastiini atroofia ja degeneratsioon.

Mimilised kortsud (dünaamilised)

Dünaamilised ehk mimilised kortsud tekivad näolihaste liikumisest. Need tekivad peamiselt otsmikul, suu ümbruses, kulmudel, silmadel ja kaelal. Need on eriti nähtavad näo liikumise ja mimika ajal.

Need on tingitud näolihastest, mis on nahaga fikseeritud. Aja jooksul võivad need muutuda staatilisteks kortsudeks, sest nahk ei ole enam võimeline tagasi tõmbuma.

Näited:

• Horisontaalsed otsaesise kortsud (otsaesise kortsumine/libisemine).
• Vertikaalsed kortsud kulmude vahel (kulmude kortsutamine, kortsutamine)
• Ventilaatorikujulised kortsud silmade ümber (naeratus, naeratus)
• Nina ja huulte kortsud (naermine, rääkimine, suitsetamine)

Vanadusjooned (staatilised)

Staatilised ehk vanusevarjundid on tingitud ajast ja on peamiselt seotud keha sisemise vananemisprotsessiga. Kollageeni, elastiini, hüdrolipiidide ja hüaluroonhappe kontsentratsioon nahas väheneb.

Oma osa on ka gravitatsioonil, mis tõmbab nahka allapoole, ja välisel UV-kiirgusel. Lõpuks mängivad rolli ka elustiil, nahahooldus ja elustiilifaktorid (suitsetamine, alkohol, stress, toitumine...).

Staatilised ja dünaamilised kortsud võivad olla ühel pool nägu veidi rohkem väljendunud. See tuleneb näo kergest loomulikust asümmeetriast ja ka regulaarsest magamisest teatud poolel.

Kortsude põhjused ja riskitegurid

Kortsude etioloogia on multifaktoorne. Seda võib jagada välisteks ja sisemisteks teguriteks. Teise võimalusena võib seda jagada kontrollitavateks ja kontrollimatuteks teguriteks.

Vananemine ise on pöördumatu protsess, nagu ka raskusjõud ning kollageeni ja elastiinikiudude kadu. Seda protsessi saab aga oluliselt aeglustada riskitegurite kõrvaldamisega.

Sisemised tegurid

Sisemine vananemine on loomulik protsess, mis toimub aja ja vanuse jooksul, sõltumata välistest teguritest. See protsess on tingitud sellest, et pärast 25. eluaastat toodab inimkeha igal aastal 1% vähem kollageeni.

Pärast menopausi ehk menopausi on see langus veidi suurem.

Nagu iga teine organ, läbib ka nahk vananemisprotsessi. Füsioloogiline vananemine on umbes 30% ulatuses geneetiliselt määratud. Olulist rolli mängivad ka hormonaalsed mõjud ja vanus ise.

Toimub elastiini, kollageeni ja naharasva järkjärguline kadumine, hüdrolipiidkihi hõrenemine ja naha kuivamine.

Lisaks sellele mängivad rolli ka patsiendi tervislik seisund, haiguslugu ja võimalikud diagnoosid. Sisemiste tegurite hulka kuulub ka sisemine toitumine, st piisavad toitained (eelkõige valgud, vitamiinid ja mineraalid).

Välised tegurid

Kortsude tekkimist põhjustavad ka välised tegurid. Nende hulka kuuluvad elustiil, nahahooldus, UV-kaitse ja keskkond.

Liigse suhkru tarbimise, valgupuuduse ja ebapiisava joomisega toitumine ei tee nahale head. Keha vajab organite, sealhulgas naha toitmiseks piisavalt toitaineid.

On tõestatud, et suitsetajatel on naha halvenemine ja kortsud näos rohkem väljendunud kui mittesuitsetajatel. Alkohol on samuti halb mõju. Muude väliste tegurite hulka kuuluvad veel krooniline stress ja organismi ebapiisav taastumine.

Pikaajaline kokkupuude UV-kiirgusega ilma kaitsefiltrita aitab samuti kaasa naha vananemisele ja kortsude tekkimisele. UVA kiirgus mõjutab naha keskmise kihi struktuure.

Ultraviolettkiirgus põhjustab naha kollageenikiudude lagunemist. Naha kokkupuude päikesekiirgusega kiirendab vananemisprotsessi, mida nimetatakse fotovananemiseks.

Eluviis ja keskkond, milles me elame, võivad ise kiirendada naha vananemisprotsessi. Õhusaaste ja äärmuslikud keskkonnatingimused (kemikaalid, sudu, karmid ekstreemsed ilmastikuolud...) on ebasobivad.

Nahahooldus on omaette kategooria. Piisava hügieeni, kaitse ja toitumisega saab vananemisprotsessi ja kortsude teket aeglustada ja teatud määral leevendada.

Kuidas kõrvaldada kortse ja vananemist?

Kuigi on oluline aktsepteerida asjaolu, et vananemine on osa elust, on võimalik protsessi aeglustada ja mingil määral kõrvaldada.

Internetis on palju nõuandeid, nõuandeid ja tooteid, mis peaksid kortsude vastu võitlema. Nendes võib olla raske orienteeruda, sest tegemist võib olla ilutoodete turundamisega. Järgnevalt on toodud nahaarstide poolt antud põhilised, kuid tõestatud ja tõhusad nõuanded.

Toitumine ja joomine on olulised

Toitumise kvaliteet ja tasakaal on äärmiselt oluline kõigi organite, sealhulgas naha toimimiseks.

Kuigi see võib kõlada klišeena, ei anna kehv toitumine, mis sisaldab vähe valke, rasva, vitamiine ja mineraalaineid, kehale vahendeid kudede kaitsmiseks ja taastamiseks.

Terve naha aluseks on regulaarne tasakaalustatud toitumine, mis on täis toitaineid, vitamiine ja valke. Niisutamine on oluline, mitte ainult väljastpoolt, vaid ka seestpoolt, joomaks rohkelt puhast vett.

Teisest küljest ei sobi liigne lihtsa rafineeritud suhkru, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine.

Kaitsmine päikese UV-kiirguse eest

Päikesekiirte eest kaitsmine on fotovananemise vältimise võtmetegur. Nahaarstid soovitavad igapäevaselt kasutada päikesekreemi, millel on päikesekiirte vastu SPF-faktor.

Inimese nahk vananeb pärast kroonilist kokkupuudet UV-kiirgusega. Muutub naha tekstuur ja pind, ilmnevad naha tekstuuri paksenemine või hõrenemine, kortsud, päikeseelastoos, kollageeni degeneratsioon ja pigmendi nihkumine.

Seega on naha noorusliku välimuse ja naha tervise säilitamiseks oluline igapäevane kaitserutiin. Mõõdukatel laiuskraadidel on soovitatav kasutada vähemalt SPF 20. Päikeselisemates maades on soovitatav kasutada vähemalt SPF 30 või kõrgemat kaitsefaktorit.

Loe ka:
Kuidas valida päikesekaitsekreemi? Miks SPF 50 lastele ja mis on UV, SPF, fototüüp?

Nahahooldus sobivate kosmeetikatoodetega

C-vitamiin on oluline koostisosa kollageeni sünteesi (moodustamise) jaoks. A-vitamiin (retinoid, retinoid) soodustab uute rakkude kasvu. Sellel on vananemis- ja akneevastane toime. Retinoidid võitlevad kortsude ja pigmentatsiooni vastu. E-vitamiin kaitseb rakustruktuure.

Teie kosmeetika võib seega sisaldada A-vitamiini, C-vitamiini ja E-vitamiini. Sobivad ka niatsinamiid ja hüaluroonhape. Kuivale nahale on soovitatav haarata ka looduslikke õlisid.

Võimalik on ka laiendatud hooldus, näiteks lümfiline näomassaaž, professionaalne iluhooldus jne.

Terve naha aluseks on piisav hügieen põhjaliku meigi eemaldamise ja ebapuhtuse puhastamise näol.

Vanuse, seisundi ja nahatüübi erinevuste tõttu on soovitav kosmeetikatoodete osas konsulteerida nahaarstiga.

Kas kollageeni lisamine aitab vananemise vastu?

Pärast kollageeni võtmist toidulisandina võib organism lagundada kollageeni valku ja transportida seda "tähtsamatesse" kehaosadesse kui nahk.

Heaks näiteks on luu- ja lihaskond (kõhred, kõõlused), keha sidekude, veresoonte seinad jm. Kui keha saadab saadud kollageeni nahale, siis ei tohi unustada, et nahk on keha suurim organ. See kaalub kuni 10 kg.

Seetõttu ei pruugi kollageeni lisamine toidulisandiga viia kollageeni suurenemiseni nahas sellisel määral, nagu lubab toitumisvahendite turustamine.

Praegused uuringud ei ole näidanud, et toidulisanditest saadud kollageenil oleks mingit negatiivset mõju tervisele. Vastupidi, nad teatavad, et kollageeni võtmine suurendab kogu valgu tarbimist organismis.

Kokkuvõte vananemisvastasest nahahooldusest ja ennetusnõuannetest:

• UV-kaitse
• Täielik tasakaalustatud toitumine
• Palju vitamiine ja valku sisaldav tervislik toitumine
• Piisav puhta vee joomine
• Alkoholi ja suitsetamise välistamine
• Igapäevase stressi kaotamine
• Järjepidev hügieen, puhastamine ja meigi eemaldamine
• Kvaliteetsed ja sobivad kosmeetikavahendid, mis sisaldavad aktiivseid koostisosi
• Regulaarne kehaline aktiivsus ja vereringe
• Ekspressiivsete ja korduvate näoilmete kaotamine.