FAKT: Glükeemia, veresuhkur. Kui palju on normaalne, liiga vähe või liiga palju?

Üks muutuja, mida meie keha hoiab täpses vahemikus, on veresuhkur ehk glükeemia. Kui veresuhkur on madal, ei toimi meie kognitiivsed funktsioonid korralikult. Sama halb on, kui tase on liiga kõrge.

Terve inimene leiab end pigem vähenenud suhkrusisalduse seisundis. Suurem füüsiline aktiivsus ja vähendatud toidutarbimine on näited. Ta saab hakkama ka kõrgema tasemega.

Kõrge veresuhkru tase ehk hüperglükeemia on tüüpiline haigusele, mida nimetatakse diabeediks. Selle põhjuseks on ebapiisav insuliini tootmine või selle mõju puudumine.

Nii HYPOglükeemia kui ka HYPERglükeemia on kaks terminit, mis on tuttavad peamiselt diabeetikutele. Murettekitav on see, et diabeediga seotud juhtumid suurenevad.

Kogu maailmas on üha rohkem inimesi, kellel on 2. tüüpi diabeet. Varem oli see pigem eakate inimeste haigus. Tänapäeval tähendab see juhtude arvu suurenemist ka noorte seas.

Ja te küsite: miks?

Lühidalt öeldes on põhjuseks peamiselt sellised tegurid nagu: halb eluviis ja sobimatu toitumine, suhkrute ülekaal toidus, vähene liikumine, alakaal ja ülekaalulisus.

1. ☑ NORMAALNE veresuhkru tase mitte-diabeetikul - paastumine

3,9-5,5 mmol/l = 70-99 mg/dcl

2. ☑ NORMAALNE veresuhkru tase diabeediga inimesel - paastumine

4,4-7,2 mmol/l = 80-130 mg/dcl

3. ☑ NORMAL 2 tundi pärast sööki diabeedita inimesel

kuni 7,8 mmol/l = 140 mg/dcl

4. ☑ NORMAL 2 tundi pärast sööki diabeetikul ☑ NORMAL 2 tundi pärast sööki diabeetikul

kuni 10,0 mmol/l = 180 mg/dcl

5. ↓ MADAL VERESUHKRU HÜPOGLÜKEEMIA

alla 2,8 mmol/l = 50,4 mg/dcl

6. ↑ kõrge veresuhkru hüperglükeemia - paastumine mittediabeetikul.

üle 5,5 mmol/l = 99 mg/dcl

7. ↑ KÕRGE VERESUGLÜKARI HÜPERGLÜKEMIA - paastumine diabeetikul.

üle 7,5 mmol/l = 135 mg/dcl

Tabelis on esitatud lühike glükeemia jaotus väärtuste kaupa

Nimetus		mmol/l
Hüpoglükeemia	↓	alla 2,8
Standard	☑	3,9-5,5
Hüperglükeemia	↑	üle 5,5

Glükeemia mõõtmine - veresuhkru taseme mõõtmine sõrme pistetud veretilga abil. — Sõrmest võetakse verd, torgates ettevaatlikult nõelaga. Tilk verd süstitakse glükoosimõõturisse sisestatud testribale. Seejärel testib glükoosimõõtur glükoositaset. Allikas: Glükoosimõõtur: Getty Images

8. Millimol või milligramm

Glükeemia näidiku ühikud on järgmised:

mmol/liiter l
mg/dl dcl/dl

9. Ümberarvestuskord × ↔ jagatuna ÷ 18-ga

Jäta meelde arv 18:

Teisenda millimoolilt milligrammiks, korrutades 18 ⇒ 4,0 mmol/l x 18 = 72 mg/dl.

Milligrammidest millimoolideks teisendamiseks jagage 18 ⇒ 72 mg/dl : 18 = 4,0 mmol/l.

10. Miks tekib see haigus ja millised on selle tekkimise riskitegurid?

Diabeet jaguneb 2 tüüpi.

1. tüübi diabeedil ei ole selget tekkepõhjust. See on krooniline, kogu elu kestev haigus. See nõuab insuliini andmist kehale kunstliku süstimise teel.

Selle põhjuseks on autoimmuunne protsess, mis häirib kõhunäärme (selle B-rakkude) funktsiooni insuliini tootmisel.

Selle reaktsiooni vallandumine võib olla tingitud geneetilisest eelsoodumusest ja pärilikkusest. Mõnel juhul arvatakse, et sellega on seotud ka viiruste mõju.

Erinevad tegurid võivad olla vastutavad 2. tüüpi diabeedi tekkimise eest. Ja mõnda neist saame mõjutada meie tegevusega. Näiteks on halb eluviis, mis sisaldab erinevaid alakomponente.

2. tüüpi diabeedi riskitegurite hulka kuuluvad:

Ülekaalulisus ja rasvumine
tasakaalustamata toitumine
suhkrute ülekaal toidus
vähene kehaline koormus
vähene uni
kokkupuude kemikaalide ja toksiinidega
geneetika ja perekondlik anamnees
rasedusdiabeet
kõrge vererõhk
polütsüstiliste munasarjade sündroom
stress

Gestatsioonidiabeet (rasedusdiabeet) on eriline tüüp. See peaks pärast sünnitust iseenesest paranema, kuid väikesel protsendil juhtudest võib see jätkuda 2. tüüpi diabeedina.

11. Diabeedi komplikatsioonid

Igal juhul on sellel haigusel oma tüsistused.

12. Hüpoglükeemia

Madal tase võib põhjustada mitmeid ilminguid.

Näidetena võib tuua vaimse seisundi muutumise agressiivsuseks, desorientatsiooni, nõrkuse ja väsimuse, peavalu, valge ja higine nahk, kollaps, teadvusetus, kehakrambid kuni kooma ja surmani.

Madal veresuhkur on eriti ohtlik diabeetikutele, kes süstivad insuliini.

Juhtub, et pärast insuliini süstimist unustavad nad süüa või süstivad suurema annuse insuliini kui vaja.